Elektripaigaldise puudused: enam levinud vead ja kuidas neid ennetada

Suur osa elektripaigaldise probleeme ei tule ootamatult – need on aastaid vaikselt olemas, kuni audit, rike või halvimal juhul tulekahju need nähtavale toob. Elektripaigaldise puudused korduvad objektilt objektile üllatavalt sarnase mustriga: katmata ühendused, töötamata rikkevoolukaitsmed, puuduv dokumentatsioon ja “ajutised” lahendused, mis on püsivaks jäänud.

Selles artiklis vaatame üle:

• millised on enam levinud puudused, mida auditites ja käidu käigus avastatakse;
• miks need tekivad ja millised riskid nendega kaasnevad;
• kuidas puudusi süsteemselt ennetada, et hoone oleks ohutu ja nõuetekohane.

Märkus: Artikkel on praktiline ülevaade. Kui kahtlustad oma hoones elektripaigaldise puudusi, ära asu ise “katsetama” – kaasa pädev elektriala spetsialist.

Miks puudused tekivad?

Tüüpiliselt on põhjuseid kolm:

• aeg – paigaldis on ehitatud teise ajastu nõuete ja koormuste järgi ning tänane tarbimine (soojuspumbad, elektriautod, köögitehnika) ületab algse projekti eeldusi;
• oskamatud muudatused – aastate jooksul on juurde ehitatud ringe ja pistikupesi ilma projekti, arvutuste ja korrektse teostuseta;
• hoolduse puudumine – ühendused vananevad, kaitsmed ja rikkevoolukaitsmed jäävad testimata, dokumentatsioon ei kajasta tegelikkust.

Tulemus on see, et paber (kui sedagi on) ja tegelik paigaldis elavad eri elu – ja just sealt algavad nii ohutus- kui vastutusprobleemid.

Enam levinud puudused

1. Rikkevoolukaitse puudub või ei tööta

Rikkevoolukaitse (RCD) on inimese elu kaitsev seade, kuid vanemates paigaldistes seda sageli pole – või on see olemas, kuid testnupule vajutades ei rakendu. Märgade ruumide, välispistikupesade ja tavakasutuses pistikupesade ringid peavad tänapäevaste nõuete järgi olema rikkevoolukaitsega kaitstud.

2. Halvad ühendused ja ülekuumenemine

Lahtised klemmid, oksüdeerunud ühendused ja alamõõdus juhtmed on üks sagedasemaid tulekahju põhjuseid. Probleem on salakaval, sest väljapoole ei paista midagi – ülekuumenemine toimub kilbis või harutoosis. Termokaamera ülevaatus toob sellised kohad kiiresti välja.

3. “Ajutised” lahendused püsikasutuses

Pikendusjuhtmed püsiva juhtmestikuna, isoleerteibiga “parandatud” ühendused, rippuvad kaablid ja ilma kinnituseta seadmed. Iga selline lahendus on tehtud mõttega “pärast teeme korda” – ja jäänud aastateks.

4. Kilbi puudused: märgistus, reserv ja võõrkehad

• kaitselülitid on märgistamata või märgistus ei vasta tegelikkusele;
• kilbis hoitakse kõrvalisi esemeid;
• kaitsete nimivoolud ei vasta juhtmete ristlõigetele (nt 10 A ringile on pandud 16 A kaitse);
• katted on eemaldatud ja pingestatud osad on ligipääsetavad.

5. Maandus- ja potentsiaaliühtlustusprobleemid

Puudulik peapotentsiaaliühtlustus, ühendamata maandusjuhid või katkenud PEN-juht on puudused, mis tavaolukorras ei sega, kuid rikke korral muudavad metallosad eluohtlikuks. Need tulevad välja ainult mõõtmistega.

6. Vale kaitseaste niiskes või tolmuses keskkonnas

Pesuruumi, sauna, garaaži või välitingimustesse on paigaldatud kuiva ruumi seadmed (vale IP-aste). Niiskus jõuab ühendusteni ning tagajärjeks on lekkevoolud, korrosioon ja rikked.

7. Dokumentatsiooni ja auditi puudumine

Elektripaigaldise elektriohutusseadusest tulenev korralise auditi kohustus on jäänud täitmata, joonised puuduvad või ei vasta tegelikkusele, mõõteprotokolle ei ole. Kindlustusjuhtumi korral on see sageli esimene asi, mida küsitakse – ja puudumine võib tähendada hüvitisest ilmajäämist.

8. Käidukorraldus on korraldamata

Suuremates hoonetes peab olema korraldatud elektrikäit: määratud käidukorraldaja, koostatud käidukava ning tagatud regulaarsed kontrollid. Kui käit on ainult paberil, kuhjuvad kõik eelnevad puudused vaikselt aastast aastasse.

Mida puudused tegelikult maksavad?

• ohutusrisk – elektrilöök ja tulekahju on kõige tõsisemad tagajärjed;
• katkestused – halvad ühendused ja valed kaitsmed tähendavad korduvaid rikkeid ja seisakuid;
• auditi mittevastavused – puuduste kõrvaldamine “viimasel hetkel” on alati kallim kui plaanipärane hooldus;
• kindlustus ja vastutus – dokumenteerimata ja hooldamata paigaldise puhul võib vastutus jääda omaniku või valdaja kanda.

Kuidas puudusi süsteemselt ennetada?

1. Kaardista olukord – ülevaatus koos mõõtmistega (sh rikkevoolukaitsete test, isolatsioonitakistus, termokaamera).
2. Sea prioriteedid – kõigepealt otsesed ohud (ülekuumenemised, kaitsmata ringid), seejärel nõuetele mittevastavused ja siis parendused.
3. Vii dokumentatsioon tegelikkusega kokku – kilbi märgistused, joonised, protokollid.
4. Korralda regulaarne käit – kokkulepitud kontrollide rütm ja vastutaja, et olukord ei taanduks paari aastaga tagasi.
5. Telli audit õigel ajal – korraline audit on kontrollpunkt, mitte formaalsus. TTJA juhendid leiad siit.

Kokkuvõte ja järgmine samm

Elektripaigaldise puudused on harva üllatus – need on enamasti aastate jooksul kogunenud väikesed asjad, mis koos moodustavad tõsise riski. Hea uudis on see, et sama süsteemselt, nagu nad tekivad, saab neid ka kõrvaldada: ülevaatus, prioriteedid, parandustööd ja regulaarne käit.

Kui soovid teada, millises seisus on sinu hoone elektripaigaldis, siis Propertime aitab: teeme ülevaatuse koos mõõtmistega, koostame puuduste nimekirja koos prioriteetidega ning aitame need plaanipäraselt kõrvaldada.