Elektrisüsteemid on hoone “närvisüsteem” – kui miski annab järele, on tagajärg harva vaid ebamugavus. Katkestused, seadmerikked, tuleoht, kindlustusjuhtumid ja vastutusküsimused kipuvad kõik kohtuma just seal, kus elektrikäit on jäänud lihtsalt paberile, mitte igapäevasesse toimivasse praktikasse.
Selles artiklis teeme selgeks:
- mida tähendab elektrikäit ja mis see on;
- millised nõuded ja rollid tulevad õigusaktidest ning heast tavast;
- kuidas võiks välja näha käidukava (koos kopeeritava näidisega), et see toimiks nii auditites kui päriselus.
Märkus: Artikkel on praktiline ülevaade. Konkreetse objekti nõuded sõltuvad paigaldise liigist, võimsustest ja kasutusotstarbest – vajadusel kaasake kindlasti pädev elektriala spetsialist.
Mis on elektrikäit ja mis on käidukava?
Elektrikäit
Elektripaigaldise käit tähendab hoone elektripaigaldise hoidmist nõutavas seisukorras ja talitluses. See hõlmab igapäevast korraldust (nt lülitamised ja ligipääsud), regulaarset kontrolli ja hooldust ning vajadusel tööde planeerimist ja dokumenteerimist.
Oluline on mõista: elektrikäit ei ole ainult „rikke parandamine“. Hästi korraldatud käit on ennetav – eesmärk on, et rikkeid ja ohtlikke olukordi tekiks vähem ning need oleksid juhitavad.
Käidukava
Käidukava on dokument (või dokumentide kogum), mis kirjeldab, kuidas elektripaigaldiste käitu korraldatakse: kes vastutab, kuidas lülitatakse, kuidas tehakse kontrolle ja hooldusi, milline on tööohutus ja kuidas käitutakse avariiolukorras.
Lihtne reegel: kui käidukava on tehtud ainult tegemise pärast, siis kriisihetkel sellest abi ei ole. Hea käidukava peab olema kasutatav ja probleeme ennetav. Siit saate alla laadida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt koostatud ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT JA KÄIDUKAVA.
Kes vastutab? Omanik, valdaja ja käidukorraldus
Elektrikäidu korraldamisel tekib kõige rohkem probleeme rollide segadusest.
- Omanik/valdaja vastutab, et hoone tehnosüsteemid oleksid ohutud ja nõuetekohased.
- Käidukorraldus tähendab, et keegi peab päriselt tagama ohutu käidu: korraldama reeglid, kontrollima nende järgimist ja vajadusel peatama ohtliku kasutuse.
Praktikas on kolm tüüpilist stsenaariumi:
- käit on „kellegi tööülesannete kõrvalt“ (risk: asjad jäävad tegemata);
- käit on delegeeritud teenusepartnerile, aga dokumentatsioon ei liigu (risk: auditites puudused);
- käit on korraldatud selgete protsessidega (parim: ohutus + tõendatavus).
Õiguslik raamistik ja head tavad (millele toetuda)
Elektrikäidu teemad tuginevad Eestis eelkõige õigusaktidele ning heale tavale/standarditele.
Olulisemad alusdokumendid, mida käidukavas ja protsessides arvestada:
Kui tekib kahtlus, kas teie objektil peab olema eraldi käidukorraldus või kasutamise järelevaataja, tasub lähtuda TTJA juhistest ja kaasata pädev teenusepartner.
Mida nõuded praktikas tähendavad?
Nõuete mõte ei ole tekitada paberimajandust. Nõuete mõte on:
- vähendada elektri kasutamisest tekkivaid ohte (sh tulekahjud ja elektrilöögid);
- tagada töökindlus (katkestused, pingekõikumised, UPS/generaator);
- teha vastutus ja tegutsemine üheselt arusaadavaks;
- hoida dokumentatsioon ajakohane – nii, et see toetaks hooldust, auditeid ja kindlustusjuhtumeid.
Hästi korraldatud elektrikäit hoonetes:
- paigaldise dokumentatsioon on leitav ja ajakohane (skeemid, kilbimärgistus, protokollid);
- lülitused ja töökorraldus on defineeritud (kes tohib, kuidas lubatakse, kuidas märgistatakse);
- regulaarne kontroll ja hooldus on plaanipärane;
- avariiolukorraks on kindel tegevuskava ja kontaktid.
Elektrikäidu korraldamine samm-sammult
Allolev loogika sobib nii kortermajale, büroohoonele kui ka tootmispinnale (detailid sõltuvad objekti eripärast).
- Kaardista elektripaigaldise ulatus ja kriitilised tarbijad.
Peakilp, elektrikilbid, jaotlad, alajaotused, UPS/generaator, tuleohutusega seotud ahelad, serveriruumid, ventilatsioon jms.
- Määra rollid ja vastutus.
Kes on kontakt, kes kooskõlastab tööd, kes lubab lülitusi, kes hoiab dokumentatsiooni.
- Koosta või uuenda käidukava.
Tee see nii, et seda saab päriselt kasutada (vt näidis allpool).
- Pane paika kontrolli- ja hooldusrutiin.
Näiteks regulaarsed visuaalkontrollid, ühenduste kontroll, rikkevoolukaitsmete testimine, termopildistus, kriitiliste ahelate kontroll.
- Korralda tööohutus ja ligipääsud.
Kilbiruumid, lukustused, hoiatusmärgised, lülituste protseduurid ja pädevuste kontroll.
- Tee logimine ja dokumenteerimine lihtsaks.
Avariid, tööd, muudatused, protokollid – kõik ühes süsteemis või vähemalt ühes loogilises kaustastruktuuris.
- Vaata perioodiliselt üle ja paranda.
Käidukava ei ole lihtsalt dokument, mis dokumentide virna seisma jääb. Seda tuleb regulaarselt ajakohastada ning muuta kohe, kui elektripaigaldis, töökorraldus või vastutajad muutuvad.
Käidukava näidis (kopeeritav struktuur)
Allolev on näidise vorm, mida saad kohandada oma objekti jaoks. Mida suurem (mahukam) või erilisem objekt, seda detailsem peab plokk olema.
1) Üldandmed
- Objekti nimi, aadress, hoone tüüp
- Elektripaigaldise kirjeldus (peakaitsmed, jaotlad, erisüsteemid)
- Käidukava kehtivus ja ülevaatamise sagedus
- Vastutavad isikud ja kontaktid (sh 24/7 avariikontakt)
2) Käidu organisatsiooniline korraldus
- Omaniku/valdaja roll ja otsustusahel
- Teenusepartner(id) ja nende vastutusala
- Lülitamisõigustega isikud (nimed/rollid)
- Dokumentatsiooni hoidmise koht (digikaust/haldussüsteem)
3) Tööohutus ja töökorraldus
- Üldpõhimõtted: kes tohib teha elektritöid ja millise pädevusega
- Tööde kooskõlastamine (kellelt küsitakse luba, millal teavitatakse kasutajaid)
- Märgistamine ja ohutusmeetmed (näiteks toite väljalülitamise, lukustamise ja pinge puudumise kontrolli kord ning hoiatussildid).
- Ohuolukorra avastamisele jägnev tegevus: töö peatamine, ala piiramine, teavitamine
4) Lülituskord ja avariitegevus
- Lülituste planeerimise ja läbiviimise kord (sh dokumenteerimine)
- Katkestuse korral prioriteedid (kriitilised tarbijad)
- UPS/generaatori (kui olemas) kasutus- ja testimisrutiin
- Kontaktide nimekiri: hooldus, elektrik, haldur, turva/valve, päästeamet (vajadusel)
5) Kontrolli- ja hooldusplaan
Lisa tabelina (näide):
- Iga kuu: kilbiruumide visuaalkontroll (puhtus, ligipääs, märgistus), avariivalgustuse indikaatorid (kui asjakohane)
- Iga kvartal: kriitiliste tarbijate ja varutoite seisukorra ülevaatus, logide kontroll
- Kord aastas: termopildistus või ühenduste seisukorra kontroll (objekti riskist sõltuvalt), dokumentatsiooni ülevaatus
- Pärast muudatusi/töid: skeemide ja märgistuse uuendamine, testid/protokollid
6) Dokumentatsioon ja logid
- Elektriskeemid ja jaotuskilbi skeemid
- Hooldus- ja kontrolliprotokollid
- Avariide ja rikete logi (kuupäev, kirjeldus, põhjus, tegevus, vastutaja)
- Muudatuste register (mis muudeti, kes teostas, millised dokumendid uuendati)
7) Lisad
- Objekti skeemide loetelu
- Kilbiruumide fotod (soovi korral)
- Kontaktide nimekiri
- Erijuhised (serveriruum, sprinkler, ATS, ventilatsioon, lifti toide jne)
Levinumad vead (mis toovad probleeme just siis, kui on kiire)
- Käidukava on olemas, aga ei kajasta tegelikku olukorda (kilbid ümber ehitatud, skeemid vanad).
- Puudub selgus, kes tohib lülitada ja kellel on õigus tööd peatada.
- Kontrollid tehakse „tunde järgi“ – puudub rutiin ja tõendatav ajalugu.
- Avariijärgne parandus tehakse ära, kuid põhjuse analüüsi ja ennetust ei lisata.
Hea uudis: need vead on enamasti lahendatavad paari nädalaga, kui rollid, dokumentatsioon ja rutiin korraga paika panna.
KKK: sagedased küsimused
Kas käidukava on alati kohustuslik?
Praktikas on käidukava väga paljudel objektidel mõistlik ja sageli ka nõuetest tulenev osa käidukorraldusest. Kui sinu objekt on suurem, eririski või avaliku kasutusega, tasub lähtuda TTJA juhistest ja kehtivatest nõuetest.
Kas standard EVS-EN 50110-1 on kohustuslik?
Standardid on sageli „hea tava“ alus. Kui käit ja elektritööd on korraldatud standardi põhimõtteid järgides, on lihtsam tõendada, et tegutseti ohutult ja korrektselt.
Mida peaksin esimesena kontrollima, kui käidukava puudub?
Alusta vastutusest ja dokumentidest: kas skeemid ja kilbimärgistus on ajakohased ning kas on selge, kes teeb lülitusi ja kes haldab avariisid.
Kokkuvõte ja järgmine samm
Elektrikäit ei ole ainult tehniline küsimus – see on ohutus, töökindlus ja vastutus ühes. Hea käidukava teeb elektrisüsteemi hallatavaks: lülitused on kontrollitud, hooldused on plaanipärased ja dokumentatsioon on korras.
Kui sul on tunne, et käidukava on vananenud või elektrikäit toimub reaktiivselt, siis tasub võtta ette auditite ja hooldusprotsesside korrastamine. Propertime saab aidata tehnilise halduse ja protsesside ülesehitusega nii, et igapäevane käit oleks sujuv ning kontrollideks valmis.
