ATS hooldus: kui tihti, mida kontrollitakse ja omaniku kohustused

Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) annab tulekahjust märku enne, kui inimesed seda ise märkavad. Et süsteem ka päriselt töötaks, on selle hooldus seadusega nõutud: omanik peab tagama ATS-i hoolduse kord kvartalis ja kord aastas ning pidama süsteemi päevikut. Selles artiklis selgitame, mida hooldus sisaldab, millised on omaniku kohustused ja mis juhtub, kui hooldaja leiab puuduse.

Kui tihti tuleb ATS-i hooldada?

Siseministri määrus „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile…“ (§ 26) sätestab, et omanik peab tagama ATS-i hoolduse kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse vastavat kutset omava isiku poolt. Aastas tehakse seega kolm kvartaalset hooldust ja üks aastane hooldus, mis sisaldab ka kõiki kvartaalseid kontrolle.

Lisaks peab hoone valdajal olema kehtiv hooldusleping pädeva hooldajaga ning hooldaja nimi ja telefoninumber peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval.

ATS-i hooldusaasta: kolm kvartaalset ja üks aastane hooldus ning omaniku igapäevane vaatlus
ATS-i hooldusaasta: igal kvartalil tehtavad kontrollid ja aastase hoolduse lisatööd.

Mida kontrollitakse kvartaalsel hooldusel?

Määruse § 27 järgi tehakse igal kvartalil vähemalt järgmised tööd:

  • kontrollitakse päeviku sissekandeid ja reageeritakse nendele;
  • kontrollitakse reservtoite akude mahtuvust;
  • kontrollitakse keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioone;
  • kontrollitakse visuaalselt süsteemi seadmeid ja niiskuse märke keskseadmes;
  • tehakse paigaldaja, tarnija või tootja määratud ahelate kontrollid ja katsetused;
  • hinnatakse süsteemi toimimise terviklikkust ja antakse valdajale teada, kui mööbel, riiulid või hoone kasutusviis segavad süsteemi tööd;
  • käivitatakse igast ahelast vähemalt üks andur või teatenupp (iga kord erinevast avastamispiirkonnast) ja kontrollitakse alarmseadmeid ning väljundeid.

Mida tehakse lisaks aastasel hooldusel?

  • kontrollitakse iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd ning vajadusel puhastatakse komponendid tolmust ja mustusest;
  • vaadatakse üle kaablite ühendused ja seadmed – kas need on terved ja kaitstud;
  • kontrollitakse akude seisukorda;
  • kontrollitakse kõikide keskseadme juhitavate seadmete ja rakenduste toimimist (näiteks suitsuluugid, tuletõkkeuksed, ventilatsiooni seiskamine).

Andurite kontrolli võib jagada ka kvartalite peale vastavalt aastasele kontrollplaanile – oluline on, et aasta jooksul saaks iga seade kontrollitud.

Omaniku kohustused

Hooldaja teeb tehnilise töö, kuid vastutus süsteemi korrasoleku eest jääb omanikule. Määruse § 25 järgi peab omanik muu hulgas:

  • pidama ATS-i päevikut, kuhu kantakse hoone andmed, vastutav isik, paigaldaja, hooldaja kontaktid, hooldused ning kõik sündmused (kuupäev, kellaaeg, kirjeldus, tehtud tööd);
  • tagama igapäevase vaatluse: kontrollima, et keskseade näitab normaalolukorda, ning rikke korral kandma selle päevikusse ja teavitama kohe hooldajat;
  • hoidma andurite ümber vaba ruumi ja ennetama valehäireid;
  • kohandama süsteemi, kui hoone kasutusotstarve või planeering oluliselt muutub;
  • määrama isiku(d), kes nende ülesannete eest vastutavad, ja kandma nende nimed päevikusse.

Korteriühistus täidab omaniku kohustusi tavaliselt juhatus või haldusfirma. Praktikas on mõistlik lasta hooldajal päevikut pidada ka digitaalselt, et ajalugu oleks igal ajal kättesaadav.

Mis juhtub, kui hooldusel leitakse puudus?

Hooldaja peab omanikku kirjalikult teavitama puudustest, mis võivad põhjustada valehäireid või takistada süsteemi toimimist, hiljemalt 10 päeva jooksul ja tegema ettepaneku nende kõrvaldamiseks. Kui omanik ei võta kohe tarvitusele meetmeid, peab hooldaja teavitama Päästeametit hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Puuduste kõrvaldamisega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik.

Kuidas valehäireid vältida

  • Remondi- ja tolmavate tööde ajaks lepi hooldajaga kokku, kuidas tööpiirkonna andurid ajutiselt välja lülitada ja hiljem kindlasti tagasi lülitada.
  • Ära kata andureid kinni ega paigalda riiuleid ja vaheseinu nende vahetusse lähedusse.
  • Kui ATS-i häire edastatakse Häirekeskusesse, tuleb enne ja pärast katsetamist teavitada teate edastajat ja Häirekeskust.
  • Kanna iga valehäire päevikusse koos põhjusega – korduvad juhtumid näitavad hooldajale, millist andurit või piirkonda tuleb kohandada.

Kuidas Proper aitab

Teeme ATS-i kvartaalseid ja aastaseid hooldusi, peame päevikut ning kõrvaldame leitud puudused. Iga hooldatava objekti aruanded on tellijale kättesaadavad digitaalses objektipäevikus. ATS-i hoolduse saab ühendada ka suitsueemalduse, hädavalgustuse ja elektrikäiduga üheks lepinguks. Vaata ka teenust tuleohutustööd.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ATS-i hooldus on kohustuslik ka siis, kui hoone on tühi?

Jah. Määruse järgi tuleb süsteemi kontrollida ja hooldada alates paigaldustööde lõpetamisest, olenemata hoone asustatusest.

Kas aastane hooldus asendab kvartaalset?

Aastane hooldus sisaldab kvartaalse hoolduse kontrolle ning lisaks iga seadme testi. Seega on aastas kokku neli hooldust: kolm kvartaalset ja üks aastane.

Kas hooldaja võib vahetuda?

Võib. Uus hooldaja vaatab üle süsteemi, dokumentatsiooni ja päeviku ning hooldaja uued kontaktid tuleb keskseadme juures välja vahetada.

Vajad ATS-i hooldust või ülevaatust? Kirjuta ats@propertime.ee või helista +372 526 9222. Rikke korral on valve 24/7: 526 8222.

Propertime logo
Info
Proper OÜ
Registrikood: 16830583
MTR: TEL004527 Elektritööd
© 2026 Kõik õigused kaitstud

Küsi pakkumist

Teema