Elektriprojekt on töö alusdokument, mis paneb paika kogu hoone elektrilahenduse. See on terviklik dokumentatsioon, mis paneb paika, kuidas hoone elektrisüsteem kavandatakse ja ehitatakse nii, et see oleks ohutu, töökindel, hooldatav ja hiljem ka üheselt kontrollitav. Hästi tehtud projekt kirjeldab selgelt koormused, jaotuse loogika, kaitseaparatuuri valiku, kaabliteed, maanduse ja valgustuse põhimõtted ning seob need kokku nii, et ehitaja ei pea objektil lahendusi “leiutama”.
Hea elektriprojekt vähendab ehituse käigus ümbertegemist, hoiab kokku aega ja raha ning vähendab riske, mis muidu tulevad välja alles siis, kui on juba liiga hilja ja ümbertegemised mõttetult kalliks ostutuvad. Ilma korraliku projektita tekivad klassikalised probleemid: töö käigus selgub lõpus, et peakaitse ei kata tegelikke koormusi, kaabliteed ei mahu kavandatud kohta, läbiviigud on vales mõõdus, valgustus ei vasta ruumi kasutusele või kriitiliste tarbijate varutoide on jäänud lahenduseta. Kui projekt on läbimõeldud, on kogu ehitusprotsess sujuvam, dokumentatsioon pärast valmimist korrektne ning hoone elektrikäit ja hilisemad auditid oluliselt lihtsamad.
Allpool on praktiline ülevaade elektriprojekti koostamise loogikast: tüüpilised etapid, olulisemad nõuded ja standardid ning tellija vaade sellele, kuidas projektist maksimaalne kasu kätte saada.
Elektriprojekt kirjeldab hoone elektripaigaldist tervikuna: liitumine ja toiteallikad, jaotussüsteem, kaablid ja kaabliteed, kaitseaparatuur, maandus ja potentsiaaliühtlustus, valgustus, nõrkvoolusüsteemid (vajadusel eraldi osana) ning sageli ka varutoide, automaatika ja mõõdistuslahendused.
Elektriprojekti vajatakse tüüpiliselt:
uue hoone ehitusel
rekonstrueerimisel või suuremal ümberehitusel
ruumide kasutusotstarbe muutusel, kui koormused ja nõuded muutuvad
olukorras, kus elektripaigaldis on vananenud ja on vaja selget plaani uuendamiseks
siis, kui liitumisvõimsust muudetakse või lisatakse suure koormusega tarbijaid (näiteks köögiseadmed, laadijad, tootmisseadmed)
Alljärgnev protsess on kõige tüüpilisem tee, millega saab projekti kontrollitavalt ja sujuvalt valmis.
Lähteülesanne ja eesmärkide kokkulepe
Koostatakse tellija vajadused: ruumide funktsioonid, koormused, tulevikus kasvav energianõudlus, energiatõhusus, varutoide, laadimistaristu, mõõdistus, automaatika. Siin pannakse paika ka projekti maht ja piirid.
Andmete kogumine ja olemasoleva olukorra kaardistus
Uurimistöö: olemasolevad skeemid, kilpide fotod, liitumisandmed, peakaitse, maanduslahendus, tehnilised ruumid, kaabliteed, läbiviigud. Vanemas hoones on see etapp kriitiline, sest paber ei pruugi tegelikkusele vastata.
Eelprojekt või kontseptsioon
Tehakse põhilahendus: jaotuse loogika, kilpide asukohad, kaabliteede põhisuunad, peamised kaitsevalikud ja koormuste jaotus. Sageli tehakse siinkohal ka esmane koormusarvutus ning kontrollitakse liitumisvõimsust.
Põhiprojekt
Valmivad detailsemad joonised ja arvutused: üheliiniskeemid, jaotuskilbi skeemid ja vooluringide loetelu, kaablite dimensioneerimine, lühisvoolud, pingelangud, kaitsekoordineerimine, valgustusarvutused (kui vajalik), maandus ja potentsiaaliühtlustus.
Tööprojekt
Lisatakse ehituseks vajalik täpsus: kaabliteed koos mõõtude ja kõrgustega, läbiviikude ja läbimurrete loogika, seadmete paigaldusdetailid, märgistused, liidestused teiste osadega. Hea tööprojekt vähendab ehitusel küsimusi ja seisakuid.
Kooskõlastused ja muudatused
Vajadusel kooskõlastatakse võrguettevõtja, päästeameti, omavalitsuse või muude osapooltega. Ehituse käigus tekkinud muudatused vormistatakse kontrollitavalt.
Teostusjoonised ja dokumentatsiooni üleandmine
Lõppversioon peab kajastama reaalselt ehitatud lahendust. See on hilisema käidu, hoolduse, auditi ja avariiolukordade seisukohalt sama oluline kui projekt ise.
Elektriprojekt peab vastama Eesti õigusruumis kehtivatele elektriohutuse nõuetele ning tuginema asjakohastele standarditele. Konkreetne standardite loetelu sõltub objekti liigist, pingetasemest ja erilahendustest, kuid praktikas kohtad kõige sagedamini järgmisi teemasid:
elektripaigaldiste üldnõuded ja kaitse elektrilöögi eest (EVS-HD 60364 seeria kui levinud alus)
maandus ja potentsiaaliühtlustus (lahenduse valik sõltub hoonest ja toitesüsteemist)
kaitse lühise ja ülekoormuse eest ning kaitseaparaatide valik ja selektiivsus
kaablite valik ja paigaldusviisid, sh tulepüsivus ja läbiviigud
jaotuskilbid ja nende koost (praktiliselt relevantne EVS-EN 61439 seeria kontekst)
valgustuse nõuded töö- ja avalikes ruumides (sageli EVS-EN 12464-1 loogika)
eriruumid ja -rajatised: niisked ruumid, meditsiiniruumid, plahvatusohtlikud tsoonid, evakuatsioonivalgustus, ATS ja tuleohutussüsteemid (vajadusel eraldi nõuded)
Kui tahad projekti tellijana kindlust, küsi projekteerijalt projekti alguses lühike standardite ja lähteandmete loetelu. See aitab hiljem vaidlusi vältida. Või lase elektriprojekt koostada spetsialisti abiga.
Elektriprojekti sisu sõltub etapist, kuid lõpuks peaks dokumentatsioon andma ehitajale üheselt arusaadava juhise ja omanikule hilisema tööriista elektrikäidu korraldamiseks.
Tüüpiliselt kuuluvad komplekti:
seletuskiri koos lähteandmete, valikute ja põhimõtete põhjendusega
üheliiniskeemid, jaotusskeemid ja kaitseaparaatide loogika
jaotuskilbi skeemid ning tarbijate jaotus
kaabliteed ja paigaldusjoonised koos läbiviikude põhimõtetega
maanduse ja potentsiaaliühtlustuse lahendus
arvutused: koormused, pingelangud, lühisvoolud, kaitsekoordinatsioon (vastavalt vajadusele)
valgustusjoonised ja arvutused (kui projekt seda hõlmab)
märgistuste ja dokumenteerimise põhimõtted, et valminud paigaldis oleks hooldatav
Halvasti ette valmistatud projekt maksab kätte ehitusel ja hiljem käidu tegemisel. Tüüpilised komistuskohad on koormuste alahindamine, liiga üldised joonised ja läbimõtlemata kaabliteed.
Kõige sagedasemad tagajärjed:
ehituse käigus tekivad pidevad lisaküsimused ja töö seiskub
kilbiruumis selgub, et seadmed ei mahu või ventilatsioon jääb lahendamata
valgustus ei vasta ruumi kasutusele ja tuleb ümber teha
tulevikuvajadused (laadijad, seadmed, IT) ei mahu toite- ega ruumireservi sisse
lõpus on dokumentatsioon killustatud ja hilisem hooldus muutub keeruliseks
Allolev nimekiri on lihtne viis enne projekteerimise algust oma mõtted kokku võtta ja projekteerijale õiged sisendid anda.
koosta ruumide kasutuse kirjeldus ja suurimate tarbijate nimekiri
otsusta, kas vajad varutoidet, UPS-i või generaatori valmidust
mõtle läbi laadimistaristu ja tuleviku koormused (kas või 3–5 aasta vaade)
lepi kokku, kes vastutab kooskõlastuste ja lähteandmete eest
küsi, millises mahus saad teostusjoonised ja dokumentatsiooni üleandmise
pane paika, kuidas muutatused ehituse käigus vormistatakse
nõua, et projektis oleks hoolduse ja käidu mõttes loetav loogika (märgistused, skeemid jne)
Elektriprojekt on investeering, mis mõjutab kogu hoone elutsüklit: ehituse kiirust, ohutust, töökindlust ja hilisemat hooldust. Parim tulemus sünnib siis, kui lähteülesanne on selge, etapid on läbi mängitud ja projektis on piisavalt detaile, et ehitaja ei peaks lahendusi töö käigus välja mõtlema.
Kui sul on hoone, kus on plaanis elektri uuendamine või koormuste kasv, tasub projekteerimine siduda kohe ka tehnilise halduse vaatega: dokumentatsioon, märgistused ja hilisem käidukorraldus. Nii ei jää projekt lihtsalt jooniseks, vaid muutub reaalseks tööriistaks, mis hoiab riske ja kulusid kontrolli all.
Kuidas edasi?
Kui soovid, et elektriprojekt oleks praktiline ja ehituses päriselt kasutatav, mitte lihtsalt formaalsus, aitab Propertime sul protsessi tervikuna juhtida. Aitame lähteülesande paika panna, koordineerime osapooli, hoiame dokumentatsiooni korras ning tagame, et valmis lahendus oleks hiljem ka käidu ja hoolduse mõttes loogiline.
Vaata Propertime teenuseid ja võta ühendust – arutame su objekti vajadused läbi ning teeme selge plaani, kuidas edasi liikuda.
